Eestkoste vs volikiri

Eestkosteõigus on õigussuhe, milles üksus või isik on nimetatud testamendi alusel või kohus määrab ta otsuste tegemiseks teise eest, näiteks alaealiste ja täiskasvanute puhul, kes on muutunud võimetuks hoolitsema oma isiklike vajaduste eest ja ei saa enam iseseisvalt otsuseid vastu võtta.

Seda nimetatakse ka konservatiivsuseks, kuid sagedamini kasutatakse terminit "eestkoste". Alaealiste puhul kehtib eestkoste kuni tema 18-aastaseks saamiseni. Iga pereliige või lähedane peresõber võib kohtusse pöörduda eestkoste saamiseks või valitsusasutus.

See kehtib ka ebakompetentsete täiskasvanute puhul, kuid inimene või eestkostetav võib valida inimese, kelleks ta soovib olla. Kohtunik võtab seda enne eestkoste andmist arvesse. Pärast eestkoste saamist ei saa eestkostetav eestkostet tühistada. Siiski on juhtumeid, kus antakse ajutine eestkosteõigus, mille saab lõpetada pärast teatud eesmärgi saavutamist. Eestkostjad teevad kõik otsused oma eestkostetavate eest ja nende eest, kuid tema eestkostetavale tehtud tehingutest ei tohi kasu olla.

Eestkoste eesmärk on tagada, et alaealine või töövõimetu täiskasvanu saaks kogu vajaliku hoolduse. Iga otsus, mille eestkostja oma eestkostetava nimel teeb, peab olema tema eestkostetava kasuks ja heaoluks.

Volikiri seevastu on kirjalik, juriidiline dokument, kus üksikisik, keda nimetatakse esindatavaks, nimetab teise esindaja, keda nimetatakse esindajaks, tema nimel tegutsema; esindaja volitamine esindatava jaoks tehingute tegemiseks.

Tavaliselt antakse volikiri siis, kui printsipaal näeb, et ta ei saa mõne oma asjaga hakkama. Tavaliselt tehakse seda siis, kui ta haigestub või on sattunud õnnetusse või kui ta läheb linnast välja ja seal tuleb teha finantstehinguid. Tegemist on esindaja ja esindatava vahelise kirjaliku kokkuleppega, mille nõusolek on volikirja jõustumiseks vajalik. Kui printsipaal näeb, et volikirja enam ei vajata, võib ta selle igal ajal tagasi võtta või lõpetada.

Erinevatele tehingutele saab anda volikirja; rahalised, meditsiinilised ja muud küsimused. Esindaja volitused piirduvad ainult lepingu sisuga. Samuti on võimalik hankida spetsiaalne volikiri, mida nimetatakse „kestvaks volikirjaks”.

Kui eestkoste pidamine nõuab, et eestkostja teataks kohtule ja teistele asutustele eestkostetavaga tehtud rahalistest tehingutest, et teha kindlaks, kuhu eestkostetava raha läks, ei nõua volikiri, et esindaja peaks arvestama iga kulutatud penni eest.

Kokkuvõte:

1. Eestkoste on eestkostetava ja eestkostja vaheline õigussuhe, kelle kohus on määranud tegema eestkostetava nimel otsuseid, samal ajal kui volikiri on juriidiline dokument, mille on koostanud printsipaal, kes nimetab esindaja tema nimel tegutsema .
2.Voliniku võib igal ajal tagasi võtta, kui eestkoste seda ei saa.
3.Audnikud peavad eestkostetava nimel kulutatud raha arvele võtma, samal ajal kui agentidelt seda ei nõuta.
4. Volikiri tehakse siis, kui inimene näeb, et ta ei suuda teatud ülesandeid täita, kui alaealiste ja teovõimetute täiskasvanute puhul kohus määrab eestkoste.

Viited